Hei, pean siin piinlikusest vabandama, et olen nii laisaks
muutunud ja pole ammu bloginud - asi selles, et kiired, närvilised ja palavad
ajad on olnud siin vahepeal, nüüd on natuke nagu töised ajad ka. Päris mõni on
juba küsinud, et kas ma enam blogi ei kirjutagi, kuhu ma küll kadunud olen.
Võib öelda, et oleme siin ikka igasugu jama läbi elanud, millest jõuan pikemalt
järgmistes blogides rääkida. Hetkel aga on teemaks meie auto.
Jah, Meil oli uus(tegelikult vana 1999a.)auto.
Meil oli kindel plaan, et lähme Perthist minema, aga nagu ma olen ka kindlasti varem öelnud, siis ilma autota väga ei tee siin Austraalias miskit, seega tuli soetada endale auto. Auto otsimine oli üks omaette elamus, vahel oli tunne, et närvid ütlevad ülese ja mõistus kaob ka metsa poole. Autosid mida kokku vaatamas käisime oli mingi 7 ma pakun ja igaüks oma suunda, palju edasi-tagasi sõitmist Perthi linna äärtes ja palju, palju raha kütuse peale. Laenasime Taavilt paariks päevaks autot, et oleks lihtsam, ise ta pidi paari päeva pärast minema minema Perthist, kuna leidis töökoha endale, seega meie pidime KINDLASTI selle ajaga midagi leidma. Ütleme nii, et kõik autod olid enamvähem, aga kõigil oli ka mingi pisike viga. Mina nagu naised üldjuhul ikka, midagi väga ei jaganud, seega Ott – minu mehhaanik, vaatas kõik üle mis vaja oli. Enamus autodel tilkus koguaeg mingit õli, mis meile kohe üldse ei meeldinud. Üks auto oli väga asjalik, hästi korras ja puhas, kõik tundus üli mega okei olevat, isegi hind jäi õigetesse piiridesse, aga oli siiski üks probleem, auto oli liiga pisikene, kõik oli nagu tip-top, aga tõesti, selle summa eest oleks saanud suurema auto, mida meil ka vaja oli, sest noh reisimiseks võiks ikka asjade jaoks oma jagu ruumi ka olla.
Auto ostmisel oli Otil ka väike idee, et kui lähme kohale asja uurima, siis räägime sellist juttu, et mina olen tegelikult see, kes autot osta tahab, Ott on minu sõber, ehk siis minu mehaanik, kes vaatab asjad üle, et kõik oleks korras, kuna mina asja ei jaga. Põhjus, miks me nii tegime, oli see, et naistele tehakse paremaid allahindluseid, tegin ikka nagu näo pähe, et ma jube vaene, et raha väga pole, ei raatsi kallilt osta. Üks auto mis oli 1900$ algul, selle sain ma lõpuks 1400$ peale (Y), tänu ikka sellele jutule, et noh, rehvid on ikka päris siledad, vajavad vahetamist, auto on üpris väike, et tahaks ikka suuremat ja ega ma väga rahakas naine ka ei ole, algul sai kaubeldud 1600$ peale, siis nägi, et ma ikka ei taha vist seda autot, aga kuna tal vaja see jubedalt maha müüa, siis langes hind juba 1500$ peale, kui ma lõpuks ikka ütlesin, et ma pean mõtlema, et helistan hiljem ja annan teada mis ma ära otsustasin, langes hind 1400$ peale. Tema kahjuks jäi aga ikkagi ost ära.
Nii me siis igal pool käisime ja ajasime sellist jura. Nii kui autost välja astusin, läksin surusin kätt, tutvustasin ennast ja ütlesin, et mul on sõber kaasas, ta on minu mehhaanik jne. Esimesel päeval läks auto otsing omadega väga võssa. Esimene auto mida käisime vaatamas oli päris okei, hind oli väga odav, pisike küll, aga asjalik, tahtsime endale manuaal käigukastiga autot, kuna lihtsam parandada kui midagi juhtuma peaks ja noh, mulle meeldib ka manuaal rohkem, automaat on küll lihtsam, aga manuaal on mõnusam:D
Igaljuhul, tegime proovisõidu ära ja ütlesime, et me lähme vaatame veel ühte autot siin kandis, müüja(naine) ütles, et keegi tuleb veel autot kohe varsti vaatama, et kui ta peaks ära osta sellel ajal kui me ära oleme, annab ta meile teada, olime siis nõus ja tegime minekut. Vaatama läksime mingit päris huvitavat autot. Korralik valuvelg all ja üldse suht mingi sportauto, klapptuledega jne. Noh kohale jõudsime, nägi auto hoopis jubedam välja kui see oli netis müügikuulutuses, velg oli muidugi ikka hea:D
Tegime siis proovi sõitu, see auto mürises ikka nagu oleks sumpa alt ära kukkunud. Kui tagasi jõudsime, viskas Ott pilgu kohe auto alla ja oi kuidas sealt ikka õli tilkus – tilk-tilk-tilk-tilk. Selge, seda autot me ei võta kohe kindlasti, seal peaks iga mingi saja kilomeetri pealt õli juurde valama:D Ja kui sellise pläriseva autoga mitu tuhat kilti maha sõita, siis ma arvan, et ma oleks ilmselt päris hulluks läinud:D Mutike, kes seda meile müüs oli ka vabsjee imelik, tahtis tema mingeid meie dokumente, enne kui proovisõidule lähme, et jumal teab mis me teeme. Juhiload talle ei sobinud, kuna need olid Eesti omad, tahtis midagi Austraalia oma, aga noh johhaidiii, me pole mingid austraallased:D Noh lõpuks sai siis talle meie pass antud. Ausalt, auto millega me sinna sõitsime oli ka 6 korda korralikum kui see kärakas, ta oleks pigem võitnud sellega kui me oleks leebet teinud tema autoga:D
Otsustasime, et võtame siis selle esimese auto , pisike küll, ajab asja ära, siis tuli aga välja, et vend kes kell kuus seda vaatamas käis, ostis selle ära. Oli me olime nördinud ja vihased, et ikka kohe ära ei ostnud. Kell oli palju ka, seega polnud enam ühtegi autot mida vaatama minna, võtsime suuna nördinult tagasi hosteli poole. Järgmisel hommikul pidi Ott minema endale tegema Forklift ticketit, seega mina pidin autosid netis otsima. Selleks ajaks kui Ott oli tagasi, olin mina teab kui mitu autot välja valinud, neli või viis autot. Otsisin ma autosid enamvähem ühest piirkonnast, kuna lihtsalt jube on sõita koguaeg ühest linna otsast teise otsa ja nii sada korda edasi tagasi. Auto mis tundus meie jaoks kõige ahvatlevam, kuna esiteks oli sellel kaheksa kuud rego, enamvähem normaalne kütusekulu ja suur kütusepaak, autol oli küll automaat käigukast, aga noh arvestades seda, et kõik muu tundus okei, siis elame selle automaadi ka üle. Seda autot jõudsime me vaatama minna alles siis kui päris pime oli. Lükkasime koguaeg selle auto vaatamist edasi kuna see jäi hoopis teise suunda kus me parasjagu viibisime. Kuna aga kõik autod olid kuidagi sellised, et võiks nagu veel edasi otsida, siis otsustasime ikka vaata minna. Jõudsime kohale, tegime proovisõitu, nägi okei välja, väga-väga puhas oli seest, näha, et autot on hoitud, eks pisivead ikka. Ott nägi, et nagu midagi natuke lekkis ka auto alt, aga vähe, hinna sain ma ka alla kaubeldud, seega otsustasime, et selle me ostame. Algul oli küll kahtlusi selle auto suhtes, et nii odav ja kuidagi nii kaua on sellel autol rego jne. Enamus autodega oli nii, et pmst kuu lõpus mine uut rego tegema. Auto on enamvähem suur ka, mahutame on kraami kenasti ära ja ruumi jääb üle ka. Ideaalis oleksime me tahtnud Wagonid, ehk sellist uneversaali vms, kuna seal on hea magada. Viskad tagumised istmed alla, madrats sisse ja ongi koht kus magada kui hostelid on liiga kallid ja rahadega ei mängi väga välja. Selline see packeri elu siis Austraalias on:D
Auto kirjutasime siis minu nimele kohe järgmine päev, miks minu, ei teagi täpselt, igaljuhul loodan, et Ott kiiruskaamera alla ei jää, muidu tulevad trahvid minu nimele:D Ega tegelikult pean ma ka ikka jälgima neid kaameraid, kuna ega mulle ka meeldib talda vajutada võimalikult sügavale:D
Kui auto oli ostetud, võtsin mina Taavi auto ja Ott meie uue uhke suksu ja põrutasime hostelisse tagasi. Võisime olla uhked oma uue auto üleJ
Lõpuks jõudes Hostelisse, oli Taavi ostnud veidi õlut ja juba algustki teinud, ju siis tähistasime midagi. Meie oma uue auto ostu ja Taavi oma ära minekut. Meie võtsime Otiga veel ühe päeva hostelis juurde, et käia oma autot puhtaks pesemas, oma riided puhtaks pesta ja otsustada kuhu me edasi põrutame.
Järgmisel päeval võtsimegi ette kohe auto esiistme katted, mis oli ilusad karvased ja mõnusad pehmed, toppisime need pesumasinasse ja lootsime parimat. Lõpuks kui avasime pesumasina luugi, siis jäi mulje justkui oleks mingit uppunud koera seal sees pesnud, meie üks kate oli omadega täiesti ribadeks ja kõik kohad oli täis istme karvu, jumal tänatud, et oma riideid samasse pesumasinasse ei pistnud. Teine kate jäi meil terveks kuid jube karvaseks, mis seal ikka raputasime lahtise karva maha ja panime kuivama. Õhtul hiljem otsustasime, et lähme tanklasse ja teeme oma auto korralikult puhtaks. Olime endale igasugused vahendid muretsenud, et klaasid puhtaks teha. Tanklas on võimalik oma autot tolmuimejaga seest puhastada. Otsustasime, et teeme auto puhtaks otsast lõpuni ja nii palju kui võimalik. Tolmuimeja maksis 2$, meil polnud aimugi kui kui kaua sellega midagi teha saab, ühel hetkel lihtsalt lakkas see töötamast ja tuli välja, et mingi 3-4 minutit vaid, lõpuks läks meie auto puhastamine seest maksma oma 12$:D See eest auto läikis seest nii mis kole:D
Samal ajal kui meie olime omadega seal lõpetanud, väljas pime ja korralik raha hakkama pandud, tuli meie juurde üks veits jokkis mees, kes küsis, et kas me saaksime ta kuhugi Bentley’sse ära visata, mis oli meie asukohast eemal mingi 10 km vms. Tüüp pakkus kohe, et maksab meile 50$ selle sõidu eest. Noh mingi jube tüüp ei tundunud ja ta võttis veel mingi asiaadi ka endaga kaasa. Ott muidugi tahtis GPS-iga vaadata kui kaugel see Bentley ikkagi asub, et 50$ on nagu ikka liiga nöörimine. Tuli välja nagu öeldud, et vaid 10 km, seega leppisime kokku 30$.
Mis seal ikka, võtsime nad peale ja viisime ära, tüüp viskas muudkui kildu ja natuke haises ka, oli aru saada, et on pika peo maha pannud ja viisime nad jälle kuhugi pidu panema, mees viskas kenasti meile 30$. Kasum oli igatipidi sees, esmalt maksis mees meie auto puhastuse kinni pluss kütte raha pealegi. Minu poolest võikski taksojuht kuskil linnas olla kui nii hästi makstakse:D
Järgmisel hommikul pakkisime kokku kõik oma kraami, viskasime auto peale ja pidime ära otsustama kuhu me siit sõitma hakkame, kuna meil hetkel tööd ei olnud, siis mõtlesime, et vaatame lihtsalt kus piirkonnas rohkem tööd on jõulude ajal ja põrutame sinna, olime valmis tegema mis iganes tööd, peaasi, et oleks kuskil jõuludel olla ja mingitki raha teenida, kas või nii paljugi, et oma raha laiaks ei peaks lööma. Oli kaks varianti, me kas põrutame ülese poole kus on Darwin ja jube, jube palav, või siis põrutame South Australiasse, Ehk siis päris lõunasse Adelaide’i poole. Otsustasime, et lähme Adelaide ja kui sealt midagi head ei leia, siis NSW-sse ja kui tahame siis seal võime minna juba Darwinisse. Jahime me ikkagi rohkem Darwinit, kuna põhjas on paremad palgad, isegi koristajale makstakse sellist palka, et oi johhaidii:D Põhjas on küll kohatavalt palav ja niiske, kuid kui palk on hea, siis elab selle ka üle. Meie sihtpunkt Adelaide asus meist 2700km kaugusel, seega päris pikk trip, muretsesime küll oma tagumiste rehvide pärast, mis vajasid juba väljavahetamist, aga polnud veel kõige hullemad. Kuna meie auto on väike raharöövel, mis tähendab, et võtab omajagu kütust, otsustasime teha ökosõitu ja sõita enamus ajast 90-ga.
Meil oli kindel plaan, et lähme Perthist minema, aga nagu ma olen ka kindlasti varem öelnud, siis ilma autota väga ei tee siin Austraalias miskit, seega tuli soetada endale auto. Auto otsimine oli üks omaette elamus, vahel oli tunne, et närvid ütlevad ülese ja mõistus kaob ka metsa poole. Autosid mida kokku vaatamas käisime oli mingi 7 ma pakun ja igaüks oma suunda, palju edasi-tagasi sõitmist Perthi linna äärtes ja palju, palju raha kütuse peale. Laenasime Taavilt paariks päevaks autot, et oleks lihtsam, ise ta pidi paari päeva pärast minema minema Perthist, kuna leidis töökoha endale, seega meie pidime KINDLASTI selle ajaga midagi leidma. Ütleme nii, et kõik autod olid enamvähem, aga kõigil oli ka mingi pisike viga. Mina nagu naised üldjuhul ikka, midagi väga ei jaganud, seega Ott – minu mehhaanik, vaatas kõik üle mis vaja oli. Enamus autodel tilkus koguaeg mingit õli, mis meile kohe üldse ei meeldinud. Üks auto oli väga asjalik, hästi korras ja puhas, kõik tundus üli mega okei olevat, isegi hind jäi õigetesse piiridesse, aga oli siiski üks probleem, auto oli liiga pisikene, kõik oli nagu tip-top, aga tõesti, selle summa eest oleks saanud suurema auto, mida meil ka vaja oli, sest noh reisimiseks võiks ikka asjade jaoks oma jagu ruumi ka olla.
Auto ostmisel oli Otil ka väike idee, et kui lähme kohale asja uurima, siis räägime sellist juttu, et mina olen tegelikult see, kes autot osta tahab, Ott on minu sõber, ehk siis minu mehaanik, kes vaatab asjad üle, et kõik oleks korras, kuna mina asja ei jaga. Põhjus, miks me nii tegime, oli see, et naistele tehakse paremaid allahindluseid, tegin ikka nagu näo pähe, et ma jube vaene, et raha väga pole, ei raatsi kallilt osta. Üks auto mis oli 1900$ algul, selle sain ma lõpuks 1400$ peale (Y), tänu ikka sellele jutule, et noh, rehvid on ikka päris siledad, vajavad vahetamist, auto on üpris väike, et tahaks ikka suuremat ja ega ma väga rahakas naine ka ei ole, algul sai kaubeldud 1600$ peale, siis nägi, et ma ikka ei taha vist seda autot, aga kuna tal vaja see jubedalt maha müüa, siis langes hind juba 1500$ peale, kui ma lõpuks ikka ütlesin, et ma pean mõtlema, et helistan hiljem ja annan teada mis ma ära otsustasin, langes hind 1400$ peale. Tema kahjuks jäi aga ikkagi ost ära.
Nii me siis igal pool käisime ja ajasime sellist jura. Nii kui autost välja astusin, läksin surusin kätt, tutvustasin ennast ja ütlesin, et mul on sõber kaasas, ta on minu mehhaanik jne. Esimesel päeval läks auto otsing omadega väga võssa. Esimene auto mida käisime vaatamas oli päris okei, hind oli väga odav, pisike küll, aga asjalik, tahtsime endale manuaal käigukastiga autot, kuna lihtsam parandada kui midagi juhtuma peaks ja noh, mulle meeldib ka manuaal rohkem, automaat on küll lihtsam, aga manuaal on mõnusam:D
Igaljuhul, tegime proovisõidu ära ja ütlesime, et me lähme vaatame veel ühte autot siin kandis, müüja(naine) ütles, et keegi tuleb veel autot kohe varsti vaatama, et kui ta peaks ära osta sellel ajal kui me ära oleme, annab ta meile teada, olime siis nõus ja tegime minekut. Vaatama läksime mingit päris huvitavat autot. Korralik valuvelg all ja üldse suht mingi sportauto, klapptuledega jne. Noh kohale jõudsime, nägi auto hoopis jubedam välja kui see oli netis müügikuulutuses, velg oli muidugi ikka hea:D
Tegime siis proovi sõitu, see auto mürises ikka nagu oleks sumpa alt ära kukkunud. Kui tagasi jõudsime, viskas Ott pilgu kohe auto alla ja oi kuidas sealt ikka õli tilkus – tilk-tilk-tilk-tilk. Selge, seda autot me ei võta kohe kindlasti, seal peaks iga mingi saja kilomeetri pealt õli juurde valama:D Ja kui sellise pläriseva autoga mitu tuhat kilti maha sõita, siis ma arvan, et ma oleks ilmselt päris hulluks läinud:D Mutike, kes seda meile müüs oli ka vabsjee imelik, tahtis tema mingeid meie dokumente, enne kui proovisõidule lähme, et jumal teab mis me teeme. Juhiload talle ei sobinud, kuna need olid Eesti omad, tahtis midagi Austraalia oma, aga noh johhaidiii, me pole mingid austraallased:D Noh lõpuks sai siis talle meie pass antud. Ausalt, auto millega me sinna sõitsime oli ka 6 korda korralikum kui see kärakas, ta oleks pigem võitnud sellega kui me oleks leebet teinud tema autoga:D
Otsustasime, et võtame siis selle esimese auto , pisike küll, ajab asja ära, siis tuli aga välja, et vend kes kell kuus seda vaatamas käis, ostis selle ära. Oli me olime nördinud ja vihased, et ikka kohe ära ei ostnud. Kell oli palju ka, seega polnud enam ühtegi autot mida vaatama minna, võtsime suuna nördinult tagasi hosteli poole. Järgmisel hommikul pidi Ott minema endale tegema Forklift ticketit, seega mina pidin autosid netis otsima. Selleks ajaks kui Ott oli tagasi, olin mina teab kui mitu autot välja valinud, neli või viis autot. Otsisin ma autosid enamvähem ühest piirkonnast, kuna lihtsalt jube on sõita koguaeg ühest linna otsast teise otsa ja nii sada korda edasi tagasi. Auto mis tundus meie jaoks kõige ahvatlevam, kuna esiteks oli sellel kaheksa kuud rego, enamvähem normaalne kütusekulu ja suur kütusepaak, autol oli küll automaat käigukast, aga noh arvestades seda, et kõik muu tundus okei, siis elame selle automaadi ka üle. Seda autot jõudsime me vaatama minna alles siis kui päris pime oli. Lükkasime koguaeg selle auto vaatamist edasi kuna see jäi hoopis teise suunda kus me parasjagu viibisime. Kuna aga kõik autod olid kuidagi sellised, et võiks nagu veel edasi otsida, siis otsustasime ikka vaata minna. Jõudsime kohale, tegime proovisõitu, nägi okei välja, väga-väga puhas oli seest, näha, et autot on hoitud, eks pisivead ikka. Ott nägi, et nagu midagi natuke lekkis ka auto alt, aga vähe, hinna sain ma ka alla kaubeldud, seega otsustasime, et selle me ostame. Algul oli küll kahtlusi selle auto suhtes, et nii odav ja kuidagi nii kaua on sellel autol rego jne. Enamus autodega oli nii, et pmst kuu lõpus mine uut rego tegema. Auto on enamvähem suur ka, mahutame on kraami kenasti ära ja ruumi jääb üle ka. Ideaalis oleksime me tahtnud Wagonid, ehk sellist uneversaali vms, kuna seal on hea magada. Viskad tagumised istmed alla, madrats sisse ja ongi koht kus magada kui hostelid on liiga kallid ja rahadega ei mängi väga välja. Selline see packeri elu siis Austraalias on:D
Auto kirjutasime siis minu nimele kohe järgmine päev, miks minu, ei teagi täpselt, igaljuhul loodan, et Ott kiiruskaamera alla ei jää, muidu tulevad trahvid minu nimele:D Ega tegelikult pean ma ka ikka jälgima neid kaameraid, kuna ega mulle ka meeldib talda vajutada võimalikult sügavale:D
Kui auto oli ostetud, võtsin mina Taavi auto ja Ott meie uue uhke suksu ja põrutasime hostelisse tagasi. Võisime olla uhked oma uue auto üleJ
Lõpuks jõudes Hostelisse, oli Taavi ostnud veidi õlut ja juba algustki teinud, ju siis tähistasime midagi. Meie oma uue auto ostu ja Taavi oma ära minekut. Meie võtsime Otiga veel ühe päeva hostelis juurde, et käia oma autot puhtaks pesemas, oma riided puhtaks pesta ja otsustada kuhu me edasi põrutame.
Järgmisel päeval võtsimegi ette kohe auto esiistme katted, mis oli ilusad karvased ja mõnusad pehmed, toppisime need pesumasinasse ja lootsime parimat. Lõpuks kui avasime pesumasina luugi, siis jäi mulje justkui oleks mingit uppunud koera seal sees pesnud, meie üks kate oli omadega täiesti ribadeks ja kõik kohad oli täis istme karvu, jumal tänatud, et oma riideid samasse pesumasinasse ei pistnud. Teine kate jäi meil terveks kuid jube karvaseks, mis seal ikka raputasime lahtise karva maha ja panime kuivama. Õhtul hiljem otsustasime, et lähme tanklasse ja teeme oma auto korralikult puhtaks. Olime endale igasugused vahendid muretsenud, et klaasid puhtaks teha. Tanklas on võimalik oma autot tolmuimejaga seest puhastada. Otsustasime, et teeme auto puhtaks otsast lõpuni ja nii palju kui võimalik. Tolmuimeja maksis 2$, meil polnud aimugi kui kui kaua sellega midagi teha saab, ühel hetkel lihtsalt lakkas see töötamast ja tuli välja, et mingi 3-4 minutit vaid, lõpuks läks meie auto puhastamine seest maksma oma 12$:D See eest auto läikis seest nii mis kole:D
Samal ajal kui meie olime omadega seal lõpetanud, väljas pime ja korralik raha hakkama pandud, tuli meie juurde üks veits jokkis mees, kes küsis, et kas me saaksime ta kuhugi Bentley’sse ära visata, mis oli meie asukohast eemal mingi 10 km vms. Tüüp pakkus kohe, et maksab meile 50$ selle sõidu eest. Noh mingi jube tüüp ei tundunud ja ta võttis veel mingi asiaadi ka endaga kaasa. Ott muidugi tahtis GPS-iga vaadata kui kaugel see Bentley ikkagi asub, et 50$ on nagu ikka liiga nöörimine. Tuli välja nagu öeldud, et vaid 10 km, seega leppisime kokku 30$.
Mis seal ikka, võtsime nad peale ja viisime ära, tüüp viskas muudkui kildu ja natuke haises ka, oli aru saada, et on pika peo maha pannud ja viisime nad jälle kuhugi pidu panema, mees viskas kenasti meile 30$. Kasum oli igatipidi sees, esmalt maksis mees meie auto puhastuse kinni pluss kütte raha pealegi. Minu poolest võikski taksojuht kuskil linnas olla kui nii hästi makstakse:D
Järgmisel hommikul pakkisime kokku kõik oma kraami, viskasime auto peale ja pidime ära otsustama kuhu me siit sõitma hakkame, kuna meil hetkel tööd ei olnud, siis mõtlesime, et vaatame lihtsalt kus piirkonnas rohkem tööd on jõulude ajal ja põrutame sinna, olime valmis tegema mis iganes tööd, peaasi, et oleks kuskil jõuludel olla ja mingitki raha teenida, kas või nii paljugi, et oma raha laiaks ei peaks lööma. Oli kaks varianti, me kas põrutame ülese poole kus on Darwin ja jube, jube palav, või siis põrutame South Australiasse, Ehk siis päris lõunasse Adelaide’i poole. Otsustasime, et lähme Adelaide ja kui sealt midagi head ei leia, siis NSW-sse ja kui tahame siis seal võime minna juba Darwinisse. Jahime me ikkagi rohkem Darwinit, kuna põhjas on paremad palgad, isegi koristajale makstakse sellist palka, et oi johhaidii:D Põhjas on küll kohatavalt palav ja niiske, kuid kui palk on hea, siis elab selle ka üle. Meie sihtpunkt Adelaide asus meist 2700km kaugusel, seega päris pikk trip, muretsesime küll oma tagumiste rehvide pärast, mis vajasid juba väljavahetamist, aga polnud veel kõige hullemad. Kuna meie auto on väike raharöövel, mis tähendab, et võtab omajagu kütust, otsustasime teha ökosõitu ja sõita enamus ajast 90-ga.
Enne ära sõitu Perthist, otsustad Ott veel auto üle kenasti
vaadata, et mis seal all siis ikkagi lekib ja mis jamasid võib sellel autol
veel olla. Tuli siis välja, et see mis seal lekkis oli roolivõimu õli vms, mina
seda asja päris täpselt ära ei oska seletada. Paisupaak, kuhu sisse läheb siis
jahutusvedelik, see oli pealt veits ära sulanud, see pole küll kõige suurem
probleem ja eeldasime, et selle uue hankimine pole ka mingi probleem, sest
terve Austraalia on neid autosid täis, tuleb aga välja, et see paisupaak on
ikkagi päris uunikum värk ja kõikjalt nendelt autodelt mis vähegi enam ei sõida
on need ammu maha võetud, seega tuleb vist hoopis tuttuus tellida.
Rehvid nagu nad olid, Esimesed olid täitsa sõidetavad, aga tagumised hoopis päris kardetavad:D
Pluss piduriklotsid vajavad väikest vahetust. Käisime veel enne ära sõitu hommikul ühes autopoes ja uurisime autole igasugu juppe, et kui kunagi midagi vaja osta, siis enamvähem teame neid hindasid ka millega arvestada:D
Kindlasti huvitab mis autoga üldse tegu on.
Auto on siis Toyota Camry, 1999a. Tumepunane sedaan.
Automaat, 3L V6 mootor ja väidedavalt võtab keskmiselt maanteel 6.8 liitrit sajale, paak on 70L.
Igakord kui me käisime kütet ostmas, otsustasime, et hoiame tšekid alles ja pärast jagame kilomeetrite peale ära. Tuli välja kui me ilusti ökosõitu teeme siis võtab auto 6.1 sajale. See ei ole üldse palju kui aus olla. Seega peale seda julgesime me juba gaasi juurde anda:D Kõik mis meil teel Adelaide juhtus ja mis sealt edasi sai kuni selle ajani kui tööle saime, sellest räägin ma teile hiljem, nalja kui palju ma teile ütlen:D Meil on juhtunud nii naljakaid, hirmsad kui ka eriti närvi ajavaid asju:D
Rehvid nagu nad olid, Esimesed olid täitsa sõidetavad, aga tagumised hoopis päris kardetavad:D
Pluss piduriklotsid vajavad väikest vahetust. Käisime veel enne ära sõitu hommikul ühes autopoes ja uurisime autole igasugu juppe, et kui kunagi midagi vaja osta, siis enamvähem teame neid hindasid ka millega arvestada:D
Kindlasti huvitab mis autoga üldse tegu on.
Auto on siis Toyota Camry, 1999a. Tumepunane sedaan.
Automaat, 3L V6 mootor ja väidedavalt võtab keskmiselt maanteel 6.8 liitrit sajale, paak on 70L.
Igakord kui me käisime kütet ostmas, otsustasime, et hoiame tšekid alles ja pärast jagame kilomeetrite peale ära. Tuli välja kui me ilusti ökosõitu teeme siis võtab auto 6.1 sajale. See ei ole üldse palju kui aus olla. Seega peale seda julgesime me juba gaasi juurde anda:D Kõik mis meil teel Adelaide juhtus ja mis sealt edasi sai kuni selle ajani kui tööle saime, sellest räägin ma teile hiljem, nalja kui palju ma teile ütlen:D Meil on juhtunud nii naljakaid, hirmsad kui ka eriti närvi ajavaid asju:D
Mis siin kõik on ja mis kõik puudu on, sellest nagu öeldud,
räägin järgmistes blogidesJ
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar