Nüüd on selline lugu, et
igapäevaga, aina vähem mulle see suur Austraalia istub, mina ei tea mismoodi
siin keegi ära küll suudab kohaneda ja taotleb endale siia veel elamislubagi.
Ei noh, kui on võimalus, ma taotleks ka ja käiks ainult linnades ja ilusates paikades, farmidesse oma nina ma enam pista ei sooviks ja 41 kraadi sooja käib ka mulle väga vastu karva. Uskumatu kui palju leian mina siin riigis asju, mis tekitavad minus nii tohutut pahameelt. Selle kõrval, mis siin on, ma armastan väga lund ja tõeliselt porist ja sopast sügist Eestis. Ei ole ma tegelikult kunagi mingi nii mega kuuma armastaja olnud, 25-30 kraadi on minu jaoks lagi, sealt edasi, tahan ma istuda vaid toas, pimedas, kardinad akende ees ja mitte midagi teha. Kui siis teile siin blogi kirjutada ja muid asju netis otsida.
Ma võin teile pikalt ja laialt rääkida mis mulle siin kohe üldse ei meeldi. Linnas oleks okei olla, seal ei ole kõike seda jama mis on farmis põldude vahel, kui ongi, siis ainult natukene ja linnas on ohutum ka.
Eile läksin õhtul mina siis tööle, kell oli üheksa kui tööpäev otsa sai ja hakkasin mina autoga enda farmi poole kimama, Erki siis helistab mulle ja saadab sõnumeid, et kuule, millal sa koju jõuad, kus su tulemasin( tsäks) on? Kodus on kriitiline olukord putukatega, esialgu siis mõtlesin, et mis selle tulemasinaga küll teha kavatseb, paneb maja põlema vms? No jõuan ma siis lõpuks koju, erki ütleb, et vaata maja seina ja akent.. Päris ausalt, maja aknast pmst tuppa sisse enam ei näinud, üks aken on nii, et ühel pool võrk, teisel pool klaas, kahe nö klaasi vahel oli siis nii enam-vähem 2 cm hunnik kärbseid. Need pole need tavaliselt kärbsed, vaid need enamvähem äädikakärbeste moodi elukad. Oi õudust millise näoga ma seda kõike vaatasin. Saate aru, maja sein kubises neist.. Aknast tuppa ei näe ja neid on niiiiii palju. No okei, mõtlesin, et toas siis nii väga hull ei saa olla. Astusin kööki,vaatasin laelambi üprises tohutus koguses neid kärbseid, ma lihtsalt ei osanud muud öelda kui oumaigaaaad. Erki selle peale naeris ja ütles, et see pole midagi, siin oli enne veel rohkem neid. Erki oli kaval ja pani kõige kaugema laelambi põlema, et oleks öösel võimalik magada. Siis aga erki võttis välja ehtsa relva ehk siis tolmuimeja ja tegi räiget hävitustööd ja ma olin lihtsalt niiiii vihane selle riigi peale. Kust kurat te kõik need elukad endale saanud olete??? Noh, meil oli siin ükskord endale muretsetud sellised asjad nagu suitsuspiraalid, mida polnud veel jõudnud kasutada, aga seekord oli vaja nad käiku panna... Just seepärast Erki mu välgumihklit taga ajaski. Mina kui väga hea silmanägemisega inimene leidsin selle välgumihkli kunagi Blue Mountainsilt. Panin kohe kaks tükki tuppa ilusti põlema, sest mul oli tõsine hirm, et täna öösel ma ei saa magada kohe üldse kuidagi normaalselt. Mina enam ei viitsinud midagi teha, jätsin Erki tolmuimejaga elukaid tapma ja läksin välja telefoniga helistama. Olin seal väljas vist maks 20 minutit. Õues oli väga pime, no jalg jala ette oli üpris raske panna, küll koperdan ja kõnnin valesse suunda jne. Istusin mina siis ühe seina ääres ja otsisin levi, ühel hetkel näitan telefoni valgusega maha ja mis asja mina näen?
Ei noh, kui on võimalus, ma taotleks ka ja käiks ainult linnades ja ilusates paikades, farmidesse oma nina ma enam pista ei sooviks ja 41 kraadi sooja käib ka mulle väga vastu karva. Uskumatu kui palju leian mina siin riigis asju, mis tekitavad minus nii tohutut pahameelt. Selle kõrval, mis siin on, ma armastan väga lund ja tõeliselt porist ja sopast sügist Eestis. Ei ole ma tegelikult kunagi mingi nii mega kuuma armastaja olnud, 25-30 kraadi on minu jaoks lagi, sealt edasi, tahan ma istuda vaid toas, pimedas, kardinad akende ees ja mitte midagi teha. Kui siis teile siin blogi kirjutada ja muid asju netis otsida.
Ma võin teile pikalt ja laialt rääkida mis mulle siin kohe üldse ei meeldi. Linnas oleks okei olla, seal ei ole kõike seda jama mis on farmis põldude vahel, kui ongi, siis ainult natukene ja linnas on ohutum ka.
Eile läksin õhtul mina siis tööle, kell oli üheksa kui tööpäev otsa sai ja hakkasin mina autoga enda farmi poole kimama, Erki siis helistab mulle ja saadab sõnumeid, et kuule, millal sa koju jõuad, kus su tulemasin( tsäks) on? Kodus on kriitiline olukord putukatega, esialgu siis mõtlesin, et mis selle tulemasinaga küll teha kavatseb, paneb maja põlema vms? No jõuan ma siis lõpuks koju, erki ütleb, et vaata maja seina ja akent.. Päris ausalt, maja aknast pmst tuppa sisse enam ei näinud, üks aken on nii, et ühel pool võrk, teisel pool klaas, kahe nö klaasi vahel oli siis nii enam-vähem 2 cm hunnik kärbseid. Need pole need tavaliselt kärbsed, vaid need enamvähem äädikakärbeste moodi elukad. Oi õudust millise näoga ma seda kõike vaatasin. Saate aru, maja sein kubises neist.. Aknast tuppa ei näe ja neid on niiiiii palju. No okei, mõtlesin, et toas siis nii väga hull ei saa olla. Astusin kööki,vaatasin laelambi üprises tohutus koguses neid kärbseid, ma lihtsalt ei osanud muud öelda kui oumaigaaaad. Erki selle peale naeris ja ütles, et see pole midagi, siin oli enne veel rohkem neid. Erki oli kaval ja pani kõige kaugema laelambi põlema, et oleks öösel võimalik magada. Siis aga erki võttis välja ehtsa relva ehk siis tolmuimeja ja tegi räiget hävitustööd ja ma olin lihtsalt niiiii vihane selle riigi peale. Kust kurat te kõik need elukad endale saanud olete??? Noh, meil oli siin ükskord endale muretsetud sellised asjad nagu suitsuspiraalid, mida polnud veel jõudnud kasutada, aga seekord oli vaja nad käiku panna... Just seepärast Erki mu välgumihklit taga ajaski. Mina kui väga hea silmanägemisega inimene leidsin selle välgumihkli kunagi Blue Mountainsilt. Panin kohe kaks tükki tuppa ilusti põlema, sest mul oli tõsine hirm, et täna öösel ma ei saa magada kohe üldse kuidagi normaalselt. Mina enam ei viitsinud midagi teha, jätsin Erki tolmuimejaga elukaid tapma ja läksin välja telefoniga helistama. Olin seal väljas vist maks 20 minutit. Õues oli väga pime, no jalg jala ette oli üpris raske panna, küll koperdan ja kõnnin valesse suunda jne. Istusin mina siis ühe seina ääres ja otsisin levi, ühel hetkel näitan telefoni valgusega maha ja mis asja mina näen?
Ma ei ole kindel, kas see kohe kindlasti oligi see ämmelgas, aga vaatasin austraalia ämblikud läbi ja minu arust oligi suht see samune. Igaljuhul kui ka ei olnud see sama, siis oli päris enamvähem selline, karvane ja puha, päris suur ka teine. Mis te arvate mis ma tegin kui ma teda nägin? Ei ma ei pannud jooksu, ma üldiselt ei karda neid, need lihtsalt ei meeldi mulle. Aga ma tegin pilti käppe, mingil naljakal kombel, tuppa minnes, tahtsin pilte vaadata, aga neid pole enam, need olid nkn halvad pildid, kuid siiski. Ämblik oli väga suur, suurus on küll suhteline, aga minu jaoks suurim mida oma silmaga looduses näinud olen. Mis siis ikka, panin ma siis sealt minema. Lõpuks kui hakkasin toa poole tagasi kõndima, kuulsin mingit sahinaid põllu peal, siis mõtlesin küll, et aeg oleks sammu kiirendada. Näitasin siis valgust põllu poole ja eemal jälgib mind väga hoolsalt üks paar eriti suuri ja kollaseid helkivaid silmi. Nooo, mis see veel oli, ei tea, kõnnin ma siis kiiremini edas, samal ajal hoian valgust tema pool. Ühel hetkel hakkab see mulle järele kõndima, siis võtsin ma hoogu ja panin jooksuga tuppa, sest ma hakkasin juba päris tõsiselt kartma.
Tuppa tulles oli Erki end voodisse ära sättinud, kuna ei taha enam nende sitikatega võidelda ja saaks ruttu õhtu hommikusse. Mis siis ikka, ma ka pigem lähen magama ära kui võitlen nendega, sest ükskõik mida sa ka ei teinud, tulid nad sind häirima. Niisiis oligi. Koridoris sai tuli põlema pandud, et kõik sinna läheksid ja ma saaks ukse kinni panna. Voodisse minnes ei tundnud ma muud kui igalpool on kärbsed, Raputasin siis teki puhtaks, padja ka, lina ka pühkisin neist puhtaks ja magama ära. Järsku ma siiski tunnen, et keegi siblib mul selja peal, keegi on mul pluusi all kõhu peal, keegi on käises ja keegi on veel juustes ja siis veel näos ja KURAT nad on igalpool. Tuli veel kord ennast puhtaks raputada, keerasin tihedalt teki ümber enda, et ükski mulle kaissu ei poeks, pea ka pool teki seest väljas, et väga palav nii ei hakkaks, sai kont külma peale pandud ja nii ma siin oma öö unetuna hommikusse veeretasingi...
Ööläbi ma kratsisin ennast,
puhastasin juukseid neist sitikatest, lõin neid laiaks ja ajasin neid oma näost
ja voodist minema. Ma olin päris kindel juba, et mul on kirbud, miks kurat ma
koguaeg sügama pidin ennast? Ma olen selle kahe kuu jooksun ja natuke peale,
ennast rohkem süganud kui terve elu jooksul kokku. Praegu näiteks sügan kaela,
sest seda on keegi julgenud hammustamas käia.
MIKS? Miks peate te kõik jubedad elukad just siin riigis olema, minge Hiinasse, või veel parem, minge kõik Venemaale, aga olgu olla kui üks raisk peaks Eestisse oma nina pistma, siis olen ma valmis palju julmemaid meetodeid kasutama kui tolmuimeja. Siis käin ma juba unes leegiheitjaga ringi.
MIKS? Miks peate te kõik jubedad elukad just siin riigis olema, minge Hiinasse, või veel parem, minge kõik Venemaale, aga olgu olla kui üks raisk peaks Eestisse oma nina pistma, siis olen ma valmis palju julmemaid meetodeid kasutama kui tolmuimeja. Siis käin ma juba unes leegiheitjaga ringi.
Hommikul kui oli juba valge ja
sügamisest sai küllalt, ajasin ennast istukile ja vaatasin ma siis oma patja.
Teete nalja või? Kogu minu padi oli neid sitikaid täis, ausalt. Mu pea sügeleb
kohutavalt, sest nad on ööläbi pesa mulle pähe pununud. Minu lina, apppiiiii,
ma olen ööläbi neid endal kaisus hoidnud ja neid laiaks litsunud oma keha
raskusega. Kas on kedagi, kes teab kedagi jne, kes võiks öelda mulle kuidas
saaks nendest jubedustest lahti nii, et ma ise elama jääksin?
Plaan on selline, kui Erki töölt tagasi on, me lähme linna, ostame nii enamvähem 10 purki mürki, mis arvatavasti ei toimi ja laseme kõik kohad seda täis, aknad, igasugu praod, heameelega laseks söögi ka üle, aga nagu ma ütlesin, ma tahaks siiski elama jääda.
Huvitav on see, et kust tulid need elukad nüüd välja? Neid ei olnud kui me tulime, kui siis vaid mõni üksik ja see ei häirinud, nüüd aga tapan ma neid söögi alla ja söögi peale. Ärkasime lõpuks me siis mõlemad ülese, tolmuimeja uuesti kätte ja hakkas pihta. Terve köögi põrand oli surnud sitikaid täis, Kõik need mutukad kes mööda seina väljas sibasid on väljas trepi peal surnud. Aken on siiani neid täis ja akna vahele ei taha vaadatagi, terve kilo laipu. Mina jälle maailma peale vihane, tõmbasin teki ümber ja läksin diivanile kerra ja ootasin, et Erki kõik need elukad eemaldaks. Lõpuks aga Erki pidi minema tööle ja nii ma siis jäingi siia. Enamvähem oli kõik puhas, sain voodisse tagasi minna. Hetk hiljem on nad jälle igalpool, siis oli minu kord võtta see tolmuimeja ja nii tund aega sellega ringi vehkida. Raputasin oma riideid ja muid esemeid, pesin nõusid uuesti, kraanikauss ka kubises neist. Te arvate kindlasti, et ma pingutan üle, ei, ma ei pinguta üle, neid on nii palju. Näiteks kolm tükki on mul pluusi peal ja ma pean nad jälle teise ilma saatma, keegi järab mu patja ja magab mu ilusal heledal tekil.
Ma ei tea mis küll täna öösel saab, aga ma lähen kasvõi veetünni magama, et natukenegi sõba silmale saada.
Kuna eile oli 41 kraadi sooja, siis on see üks hea põhjus, miks need elukad nüüd just oma pea peidust välja tõmbasid, mida kuumem on seda kiiremini need elukad siginevad. Meeldib neile ikka kohutavalt valgus, sellega saab neid ka haneks tõmmata.
Igaljuhul aitab sitika jutust, teil seal Eestis veab ma ütlen, oleks siin ka vaid lund tulemas ja vihma sajaks ja saaks mugavalt teki sisse pugeda ja järgmist päeva oodata.
Igaljuhul, meil on siin veel tööd, algul oli küll, et oehh, nädal on ja siis vist läbi, kuskilt aga kargas tööd juurde. Mina toimetasin nädal aega teises farmis. Meie farmeril on eemal veel üks farm ja seal ma siis käisin kohapeal vilja testimas ja pidin jälgima ka veokite laadimist, kui palju ja millal tuleb lõpetada, et veok üle ei hakkaks ajama, nii ma siis nädal aega kohutava tolmu ja päikese käes aega veetsin. Nüüd tulevad mõned vabad päevad, kuna Farmer ja teised lähevad veel kaugemasse farmi, mis asub 80 km kaugusel, seal läheb neil 3-4 päeva ja siis tullakse siia vilja võtma. Ma ei tea miks kohe siit kõike vilja ära ei võetud, ainult raps võeti ülese ja mindi teise farmi, aga noh, mis mul sellest, tasuta saab elada ja kui tööd ka veel mõneks ajaks jätkub, on kõik hästi. Mis peale seda edasi saab, vot ei teagi, eks see ole mullegi üllatus.
Olge siis kõik tublid ja ärge unustage mu blogi
lugeda. Mina kirjutan teile siin muudkui, aga ma tahaks midagi vastu ka saada,
näiteks saatke siia need vihmapilved nii enamvähem nädalaks ajaks, siis on mul
teile jälle midagi head kirjutadaJ
Plaan on selline, kui Erki töölt tagasi on, me lähme linna, ostame nii enamvähem 10 purki mürki, mis arvatavasti ei toimi ja laseme kõik kohad seda täis, aknad, igasugu praod, heameelega laseks söögi ka üle, aga nagu ma ütlesin, ma tahaks siiski elama jääda.
Huvitav on see, et kust tulid need elukad nüüd välja? Neid ei olnud kui me tulime, kui siis vaid mõni üksik ja see ei häirinud, nüüd aga tapan ma neid söögi alla ja söögi peale. Ärkasime lõpuks me siis mõlemad ülese, tolmuimeja uuesti kätte ja hakkas pihta. Terve köögi põrand oli surnud sitikaid täis, Kõik need mutukad kes mööda seina väljas sibasid on väljas trepi peal surnud. Aken on siiani neid täis ja akna vahele ei taha vaadatagi, terve kilo laipu. Mina jälle maailma peale vihane, tõmbasin teki ümber ja läksin diivanile kerra ja ootasin, et Erki kõik need elukad eemaldaks. Lõpuks aga Erki pidi minema tööle ja nii ma siis jäingi siia. Enamvähem oli kõik puhas, sain voodisse tagasi minna. Hetk hiljem on nad jälle igalpool, siis oli minu kord võtta see tolmuimeja ja nii tund aega sellega ringi vehkida. Raputasin oma riideid ja muid esemeid, pesin nõusid uuesti, kraanikauss ka kubises neist. Te arvate kindlasti, et ma pingutan üle, ei, ma ei pinguta üle, neid on nii palju. Näiteks kolm tükki on mul pluusi peal ja ma pean nad jälle teise ilma saatma, keegi järab mu patja ja magab mu ilusal heledal tekil.
Ma ei tea mis küll täna öösel saab, aga ma lähen kasvõi veetünni magama, et natukenegi sõba silmale saada.
Kuna eile oli 41 kraadi sooja, siis on see üks hea põhjus, miks need elukad nüüd just oma pea peidust välja tõmbasid, mida kuumem on seda kiiremini need elukad siginevad. Meeldib neile ikka kohutavalt valgus, sellega saab neid ka haneks tõmmata.
Igaljuhul aitab sitika jutust, teil seal Eestis veab ma ütlen, oleks siin ka vaid lund tulemas ja vihma sajaks ja saaks mugavalt teki sisse pugeda ja järgmist päeva oodata.
Igaljuhul, meil on siin veel tööd, algul oli küll, et oehh, nädal on ja siis vist läbi, kuskilt aga kargas tööd juurde. Mina toimetasin nädal aega teises farmis. Meie farmeril on eemal veel üks farm ja seal ma siis käisin kohapeal vilja testimas ja pidin jälgima ka veokite laadimist, kui palju ja millal tuleb lõpetada, et veok üle ei hakkaks ajama, nii ma siis nädal aega kohutava tolmu ja päikese käes aega veetsin. Nüüd tulevad mõned vabad päevad, kuna Farmer ja teised lähevad veel kaugemasse farmi, mis asub 80 km kaugusel, seal läheb neil 3-4 päeva ja siis tullakse siia vilja võtma. Ma ei tea miks kohe siit kõike vilja ära ei võetud, ainult raps võeti ülese ja mindi teise farmi, aga noh, mis mul sellest, tasuta saab elada ja kui tööd ka veel mõneks ajaks jätkub, on kõik hästi. Mis peale seda edasi saab, vot ei teagi, eks see ole mullegi üllatus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar