Leidsin jälle väikse võimaluse
anda teada, mis mul siin Austraalia maal ka toimubJ
Meil on jälle uus elu- ja töökoht.
Eelmine koht kus me töötasime vilja peal, oligi meil vaid nädal aega tööd, kuid igati kasulik, tänu eelmisele kohale, või no farmerile, saime me järgmise ja parema töökoha ja parema palgaga, ning rohkem tööd mis on eriti suur pluss. Samas kas me siin tööd üldse teemegi? Väga mitte, Austraalia selline maa, et siin makstakse mitte millegi tegemise eest rohkem kui rügamise eest, eks see vist ole enamvähem igalpool nii.
Vanas kohas oli väga tore ja seal olid suurepärased inimesed, üks meie kaastöötajatest pakkus välja võimaluse tema juures ööbida kui peaksime tahtma minna Gold Coastile. Tema naine ja ta ise lausa käisid peale, et me nende juures ööbiksime kui sinna lähmeJ tohutult külalislahked inimesed.
Viimane tööpäev kestis meil pmst lõunani. Õhtul olime kutsutud ühte lähimasse linna pubisse, kus meile siis tehtid välja joogid ja meeega jõhkrad praed. Juua võisid baariletist vaid juurde küsida kui tahtsid, kõik lükati farmeri nimele, küll hiljem aega maksta küll neid tohutuid dollareid:D
Õhtu pubis oli väga tore, mängisime enamus ajast piljardit, Eestlased tegid pähe nagu naksti, muidugi tänu minu imelöökidele:D
Eelmine õhtu enne viimast tööpäeva olime samuti kutsutud farmeri ja tema naise taga aeda, mis oli imekaunis, kus samuti pakuti snäkki ja juua, tuli vaid öelda, mis juua sa tahad ja kõik kanti ette.
Uue töökoha saime samuti vilja peale. Kuidas me selle saime? Juhtus nii, et Erki lükkas kuulutuse ülese ja oligi pakkumine, soovitajaks ütlesime Jeffi numbri, kellele siis helistati ja uuriti asja meie kohta. Jeff kiitis meid ja oligi töö olemas. Algul mõtlesime, et kui me kohe tööd ei saa, lähme istume Gold Coastil, pistame korraks varbad ka ookeanisse ja saaks oma jubedad traktoristi randid välja päevitada, aga kus sa sellega:D
Järgmise päeva varahommikul panime aga autole hääled taas sisse ja läkski minekuks.
Asume me siis Forbes’is, mis on tuntuma linna Dubbo lähedal. Tegu on asutatuma kohaga kui eelmine, kuna siin on kenasti levi ka optusel, teglt eelmises kohas oli ka, aga lihtsalt tuli õige koha peal olla.
Jõudsime me siia eile üleeile kella kuue paiku. Kuna farmi kuskil GPS’i kaardi peal pole, siis anti meile väga täpsed juhised kuidas siis saada ja jõudsimegi väga täpselt kohale, otsida nagu polnudki vaja:)
Kohe oli meil vastas noor farmer nimega Johnatan. Uskumatult noor farmer, kellel on siin noor naine ja kaks väikest põngerjat, pluss üks väike kutsa, kes peab mind vist enda perenaiseks, sest ainus inimene kellel ta hommikust õhtuni järel vantsib nagu turvamees, olen mina.
Esmalt siis näidatigi meile ette meie uus elukoht. Saime me endale siis lausa maja, mis on samas töökoha lähedal. Tegu on majaga, kus polevat sees elanud kedagi 12 kuud. Mõtlesin peale seda, et oi johhaidiii, nüüd saame hulluks end koristada ja eriti katsin ma pesemis võimaluste pärast. Tuleb aga välja, et meil on väga okei vannituba, kus on nimelt nii dušš kui ka vann kui soovid lõõgastuda, ilmselgelt üks õhtu tuleb ära proovidaJ Majas on kolm magamistuba, kahjuks aga ainult ühes on konditsioneer kus on võimalik elada.
Toad on suhteliselt sassis ja ämblikuvõrkude alla, või no OLI. Sest me olime tublid ja koristasime kõvasti, eks natuke on veel teha, siis on lausa nagu päris kodu.
Igast toast võisid endale tarida mida iganes, pmst saime sisustada ise oma toa. Tuba on suur... köögiga ühenduses, aga ikkagi suur. Meil on siin suur diivan, tugitool, mugavustega tugitool lausa:D Lubati meile tuua ka siia endale telekas, et ennast ubasemalt tunda. Meil on siin kamin ja vaipkattega põrandJ
Ainus asi mis meil siin puudu, on pesumasin, aga ta lubas midagi välja nuputada, ei imesta kui vend uue ostab meile. Kui me siia tulime, ei olnud meil üldse külmkappi, pidime oma toidu tema majja viima, lubati siis eile uus tuua. Lõuna paiku aga toimetatigi kohale täiesti tuttuus, suur mahukas ja kaunis valge külmik, mille üle olen ma äraütlemata õnnelik. Lõpuks ometi külmik, kuhu mahub kogu meie toit ära ja ruumi jääb kuidagi väga palju veel üle ka:D
Elamise eest ei pea me siin mitte midagi maksma jällegi:)
Mis tööd me siis teeme siin?
Sellega on asjad nii, et pmst väga ei teegi. Minu töö on oodata ja vaadata ja natuke kirjutada ka, kui aega üle, siis leian muud paremat ka teha, et mitte igavusse ära surra.
Mina olen siis see inimene kes vilja testib, praegu võetakse põllu pealt rapsi, laua peal on mul ekstra masin, millega saab testida mitmeid erinevaid viljasorte. Tegu on VÄGA KALLI masinaga, mis justkui ei näe mitte miski välja. Viskad viljasisse, mingi 400g ja ootad veidi, masin ei tee isegi häält mitte, vili keerleb seal ja lõpuks siis näitab mulle rapsi niiskuse sisaldust 400g kohta ja seda kui mitu protsenti selles koguses õli on, nagu aru sain, siis seis on siiani väga hea...
Mina siis istun suures angaaris ja ootan kuni Erki koorma mulle toob ja sinna ümber kallab. Mina siis võtab mingi koguse ämbriga kaasa laua juurde, et testida ja kõik kirja panna, kaasaarvatud Erki antud kaalu, kui palju vilja tal masina peal on. Ja ongi kogu mu töö... ootan tund aega tooli peal, mängin koeraga, jalutan ringi ja ei tee midagi, seni kuni Erki jälle uue koormaga kohal on. Homme pean endale küll raamatu kaasa võtma, sest muidu ma lihtsalt suren igavuse kätte ära:D
Erki töö on ka passimine pmst. Sõidab põllu peale, ootab mingi tund, või vahel kauemgi, kuni tal kast täis laetakse vilja, et siis tulla ja kallata see minu juures jälle ümber. Päevas on seda umbes mingi 13 korda, seega on mul päevas 10-13 tundi „tööd“ vaja teha. Vahel pühin põrandaid ja muud sellist nipet näpet, täna sain pea kõikide sõidukite aknad ära pesta. Traktorid, kopad, autod, ja kaks kombaini. Mul oli lausa hea meel, et sain seda teha:D Raske on istuda käed rüppes ja oodata, millal sulle keegi raha arvele kannab.
Esimene õhtu kui siia tulime, me ei jõudnud süüa miskit teha ja farmer tõi meile hoopis kodus valmistatud sooja toitu, Lasanjet ja muud kraami, mis oli veel lausa soegi. Eile õhtul kui tööpäev venis pikaks, keeras tema naine meile kanawrapid kokku, mis oli minus arust lausa taevalik. Paistab, et õhtusöögid on meile ka farmeri pooltJ
Ega mis siin ikka, peab pmst magama ära minema, et homme jälle rasket tööd minna tegema:D
Üritan siin endale ka uut telefoni hankida, aga sellest ei tule midagi välja suurt.
Kõik kes te aussi kavatsete tulla ja teil võimalust on, ostke endale kohe kaks telefoni varuks kaasa, sest siin riigis ei ole mingit valikut.
Kui teed elisa lahti, on niiii lai valik, et jumal küll, või mille iganes muu. Siin võtad mis iganes telefone pakkuva interneti lehekülje lahti, leiad viis telefoni, millest poes näed kahte ja miski ei sobi ega kõlba kuskile.
Siin ei ole mite mingit valikut.
Ühest Telstra poest ma leidsin lõpuks telefoni, mille oli juba täiesti valmis ära ostma, aga tuli välja, et telefon mis oli väljas kõigile näppimiseks ja vaatamiseks, ongi viimane. Ilmselgelt tahan ma päris uut ja näppimata telefoni saada, mis istub kenasti kuskil karbis. Muidugi oleksin ma olnud nõus ka selle ostma kui mingi 100-150$ hinnast alla oleks saanud:D
Siin on veel üks loll komme. Kui mingi asjale tuleb uus mudel peale, siis vanad saadetakse letilt minema. Mul on kohati tunne, et pean paluma varsti lasta saata endale uus telefon eestist, aga samas, seal on tunduvalt kallim ja pluss postikulu:D
Tundub jah, et Auss on mingi ühe sajandiku võrra meist maha jäänud:D
Igaugune paberimajandus käib näost näkku ja paljust muust ei räägikski:D
Meil on jälle uus elu- ja töökoht.
Eelmine koht kus me töötasime vilja peal, oligi meil vaid nädal aega tööd, kuid igati kasulik, tänu eelmisele kohale, või no farmerile, saime me järgmise ja parema töökoha ja parema palgaga, ning rohkem tööd mis on eriti suur pluss. Samas kas me siin tööd üldse teemegi? Väga mitte, Austraalia selline maa, et siin makstakse mitte millegi tegemise eest rohkem kui rügamise eest, eks see vist ole enamvähem igalpool nii.
Vanas kohas oli väga tore ja seal olid suurepärased inimesed, üks meie kaastöötajatest pakkus välja võimaluse tema juures ööbida kui peaksime tahtma minna Gold Coastile. Tema naine ja ta ise lausa käisid peale, et me nende juures ööbiksime kui sinna lähmeJ tohutult külalislahked inimesed.
Viimane tööpäev kestis meil pmst lõunani. Õhtul olime kutsutud ühte lähimasse linna pubisse, kus meile siis tehtid välja joogid ja meeega jõhkrad praed. Juua võisid baariletist vaid juurde küsida kui tahtsid, kõik lükati farmeri nimele, küll hiljem aega maksta küll neid tohutuid dollareid:D
Õhtu pubis oli väga tore, mängisime enamus ajast piljardit, Eestlased tegid pähe nagu naksti, muidugi tänu minu imelöökidele:D
Eelmine õhtu enne viimast tööpäeva olime samuti kutsutud farmeri ja tema naise taga aeda, mis oli imekaunis, kus samuti pakuti snäkki ja juua, tuli vaid öelda, mis juua sa tahad ja kõik kanti ette.
Uue töökoha saime samuti vilja peale. Kuidas me selle saime? Juhtus nii, et Erki lükkas kuulutuse ülese ja oligi pakkumine, soovitajaks ütlesime Jeffi numbri, kellele siis helistati ja uuriti asja meie kohta. Jeff kiitis meid ja oligi töö olemas. Algul mõtlesime, et kui me kohe tööd ei saa, lähme istume Gold Coastil, pistame korraks varbad ka ookeanisse ja saaks oma jubedad traktoristi randid välja päevitada, aga kus sa sellega:D
Järgmise päeva varahommikul panime aga autole hääled taas sisse ja läkski minekuks.
Asume me siis Forbes’is, mis on tuntuma linna Dubbo lähedal. Tegu on asutatuma kohaga kui eelmine, kuna siin on kenasti levi ka optusel, teglt eelmises kohas oli ka, aga lihtsalt tuli õige koha peal olla.
Jõudsime me siia eile üleeile kella kuue paiku. Kuna farmi kuskil GPS’i kaardi peal pole, siis anti meile väga täpsed juhised kuidas siis saada ja jõudsimegi väga täpselt kohale, otsida nagu polnudki vaja:)
Kohe oli meil vastas noor farmer nimega Johnatan. Uskumatult noor farmer, kellel on siin noor naine ja kaks väikest põngerjat, pluss üks väike kutsa, kes peab mind vist enda perenaiseks, sest ainus inimene kellel ta hommikust õhtuni järel vantsib nagu turvamees, olen mina.
Esmalt siis näidatigi meile ette meie uus elukoht. Saime me endale siis lausa maja, mis on samas töökoha lähedal. Tegu on majaga, kus polevat sees elanud kedagi 12 kuud. Mõtlesin peale seda, et oi johhaidiii, nüüd saame hulluks end koristada ja eriti katsin ma pesemis võimaluste pärast. Tuleb aga välja, et meil on väga okei vannituba, kus on nimelt nii dušš kui ka vann kui soovid lõõgastuda, ilmselgelt üks õhtu tuleb ära proovidaJ Majas on kolm magamistuba, kahjuks aga ainult ühes on konditsioneer kus on võimalik elada.
Toad on suhteliselt sassis ja ämblikuvõrkude alla, või no OLI. Sest me olime tublid ja koristasime kõvasti, eks natuke on veel teha, siis on lausa nagu päris kodu.
Igast toast võisid endale tarida mida iganes, pmst saime sisustada ise oma toa. Tuba on suur... köögiga ühenduses, aga ikkagi suur. Meil on siin suur diivan, tugitool, mugavustega tugitool lausa:D Lubati meile tuua ka siia endale telekas, et ennast ubasemalt tunda. Meil on siin kamin ja vaipkattega põrandJ
Ainus asi mis meil siin puudu, on pesumasin, aga ta lubas midagi välja nuputada, ei imesta kui vend uue ostab meile. Kui me siia tulime, ei olnud meil üldse külmkappi, pidime oma toidu tema majja viima, lubati siis eile uus tuua. Lõuna paiku aga toimetatigi kohale täiesti tuttuus, suur mahukas ja kaunis valge külmik, mille üle olen ma äraütlemata õnnelik. Lõpuks ometi külmik, kuhu mahub kogu meie toit ära ja ruumi jääb kuidagi väga palju veel üle ka:D
Elamise eest ei pea me siin mitte midagi maksma jällegi:)
Mis tööd me siis teeme siin?
Sellega on asjad nii, et pmst väga ei teegi. Minu töö on oodata ja vaadata ja natuke kirjutada ka, kui aega üle, siis leian muud paremat ka teha, et mitte igavusse ära surra.
Mina olen siis see inimene kes vilja testib, praegu võetakse põllu pealt rapsi, laua peal on mul ekstra masin, millega saab testida mitmeid erinevaid viljasorte. Tegu on VÄGA KALLI masinaga, mis justkui ei näe mitte miski välja. Viskad viljasisse, mingi 400g ja ootad veidi, masin ei tee isegi häält mitte, vili keerleb seal ja lõpuks siis näitab mulle rapsi niiskuse sisaldust 400g kohta ja seda kui mitu protsenti selles koguses õli on, nagu aru sain, siis seis on siiani väga hea...
Mina siis istun suures angaaris ja ootan kuni Erki koorma mulle toob ja sinna ümber kallab. Mina siis võtab mingi koguse ämbriga kaasa laua juurde, et testida ja kõik kirja panna, kaasaarvatud Erki antud kaalu, kui palju vilja tal masina peal on. Ja ongi kogu mu töö... ootan tund aega tooli peal, mängin koeraga, jalutan ringi ja ei tee midagi, seni kuni Erki jälle uue koormaga kohal on. Homme pean endale küll raamatu kaasa võtma, sest muidu ma lihtsalt suren igavuse kätte ära:D
Erki töö on ka passimine pmst. Sõidab põllu peale, ootab mingi tund, või vahel kauemgi, kuni tal kast täis laetakse vilja, et siis tulla ja kallata see minu juures jälle ümber. Päevas on seda umbes mingi 13 korda, seega on mul päevas 10-13 tundi „tööd“ vaja teha. Vahel pühin põrandaid ja muud sellist nipet näpet, täna sain pea kõikide sõidukite aknad ära pesta. Traktorid, kopad, autod, ja kaks kombaini. Mul oli lausa hea meel, et sain seda teha:D Raske on istuda käed rüppes ja oodata, millal sulle keegi raha arvele kannab.
Esimene õhtu kui siia tulime, me ei jõudnud süüa miskit teha ja farmer tõi meile hoopis kodus valmistatud sooja toitu, Lasanjet ja muud kraami, mis oli veel lausa soegi. Eile õhtul kui tööpäev venis pikaks, keeras tema naine meile kanawrapid kokku, mis oli minus arust lausa taevalik. Paistab, et õhtusöögid on meile ka farmeri pooltJ
Ega mis siin ikka, peab pmst magama ära minema, et homme jälle rasket tööd minna tegema:D
Üritan siin endale ka uut telefoni hankida, aga sellest ei tule midagi välja suurt.
Kõik kes te aussi kavatsete tulla ja teil võimalust on, ostke endale kohe kaks telefoni varuks kaasa, sest siin riigis ei ole mingit valikut.
Kui teed elisa lahti, on niiii lai valik, et jumal küll, või mille iganes muu. Siin võtad mis iganes telefone pakkuva interneti lehekülje lahti, leiad viis telefoni, millest poes näed kahte ja miski ei sobi ega kõlba kuskile.
Siin ei ole mite mingit valikut.
Ühest Telstra poest ma leidsin lõpuks telefoni, mille oli juba täiesti valmis ära ostma, aga tuli välja, et telefon mis oli väljas kõigile näppimiseks ja vaatamiseks, ongi viimane. Ilmselgelt tahan ma päris uut ja näppimata telefoni saada, mis istub kenasti kuskil karbis. Muidugi oleksin ma olnud nõus ka selle ostma kui mingi 100-150$ hinnast alla oleks saanud:D
Siin on veel üks loll komme. Kui mingi asjale tuleb uus mudel peale, siis vanad saadetakse letilt minema. Mul on kohati tunne, et pean paluma varsti lasta saata endale uus telefon eestist, aga samas, seal on tunduvalt kallim ja pluss postikulu:D
Tundub jah, et Auss on mingi ühe sajandiku võrra meist maha jäänud:D
Igaugune paberimajandus käib näost näkku ja paljust muust ei räägikski:D
Mis siis ikka, pange ennas seal
soojalt riidesse, ärge haigeks jäägeJ
Palju tervist, jaksu ja jõudu sinna Eestimaale ka kallid inimsed.
Palju tervist, jaksu ja jõudu sinna Eestimaale ka kallid inimsed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar