Hei...
Mõtlesin, et annan teada, et ma sain ka lõpuks tööle.
Algas see töö värk nii, et laupäeva vara hommikul kell pool seitse tuli Erkile sõnum, et dvj, Anneli läheb rahvaga tööle, Ohh god, ma olin eelmine päev mingi kell kolm öösel magama läinud, poleks osanud nagu arvestada ka, et tööle peab minema, kuna nädalavahetus ja kõik lasid siin ennast lõdvaks, natuke alkoholi jne. Mina sain magada siis kolm ja pool tundi, väga mõnus(Y). Kuidagi ma siiski ärkasin ülese ja polnudki väga hull. Lõpuks ometi saab tööd teha. Minu esimene küsimus oli Erkile, et noh, mis kell ma siis tööle pean minema?
Erki saatis Bradile sõnumi sisuga: „ Mis kell tööle peab minema, kas kell kaheksa vms“?
Vastus tuli selline: „Ei, siis kui teised lähevad“. Eeeee, mida??? Päris hea vastus. Erki ajas end ülese, käis köögis, teised Eesti tüdrukud olid üleval juba ja ütlesid, et jah kell kaheksa laseme siit jalga. Mina ajasin end siis käbe ülese, riided selga, kerge pesu ja süüa ruttu kokku keerama miskit.
Esmalt eeldasin mina, et me tegelema seal vaid pakkimisega, aga ohh ei, Pakkimine on kõige raskem osa ja too päev koha peal sain alles teada, et me sorteerime apelsine. Ühesõnaga käis asi nii, et lindi peal jooksevad miljonid apelsinid ja meie sorteerime seal head ja halvad apelsinid välja. Head jäävad lindile ja halvad läksid mingisse auku lihtsalt. Tundus väga lihtne, näidati täpselt ette, mis on halb jne. Mõni tund tööd ja ohh god. Selg oli nii valus, et noh, ma ei hakka kommenteerimagi.
Õnneks too päev tegime tööd vaid kolm tundi, lühikene päev.
Pühapäev peaks olema siin kõigil vaba päev, keegi tööd ei
tee, pühapäev on püha päev.
Ärkasin, tegin end korda, käisin pesus ja läksin lõunat tegema kööki, Mingi hetk lendas aga Brad kööki ja küsis mu käest, et kas ma Purne’ida tahan, et keegi on põllul ja õpetab mulle seda värki. Mis siis ikka, raha on vaja, eks ma siis tulen. Pühapäev on küll vaba päev, aga jah, olin nõus.Ütlesin, et söön lõuna ära ja siis kobin põllule. Sõin siis veidi, Panin lühkarid jalga, tennis varba otsa ja välja minek, Õues oli mingi 26 kraadi, ohh god kui palav on meil siin päeviti, päike ikka täiega keevitab.
Igaljuhul mida ma siis põllul tegin? Siin hästi palju väikseid viinamarja võrseid ja nende eest peame meie hoolt kandma. Käib see töö nii, et algul tõmbad käsitsi kogu umbrohu puu ümbert ära, siis hakkab pihta okste lõikumine, kaasas kanname me alati kahe paari oksa kääre, ühed väiksed, et väikseid oksi lõigata ja teised suured, et paksemaid oksi lõigata. Osad oskad on juba väga pikad, aga maad tuleb nad ikka lõigata. Süsteem on selles, et püü peab kasvama nii, et see näeb välja lõpuks nagu šhampuse klaas ja sees tühi. See oksi tuleb lõigata täpselt õigest kohas ja õigelt kõrguselt. Kõige tüütum oli umbrogu kitkumine puu ümbert, kuna puu ümber on kile ja seal oma korda tokid mis seda korralikult puu ümber hoiab. Esmalt kitkusime kogu rohu kile ümbert, siis tõstime kile ülese ja siis puu ümber ja siis alles oskad, ohhhh god.. Read olid väga pikad ja kõige lihtsam oli seda teha kahekesi, kuna siis ei pea ümber puu jooksma, üks ühelt poolt teine teiselt poolt. Lõpuks oli meil süsteem, et üks lõigub oksi ja teine kitkub umbrohtu ja nii kordamööda. Mina tegin seda tööd koos ühe aussi tädikesega, hästi tore naine ja ka tema tegi seda esimest korda.
Õpetas siis seda asja mulle Brad, ta tegi mulle isegi testi, et võtsime puu ette, mina pidin ütlema, milline on halb oks, mis tuleb üldse maha võtta ja milline on hea, mida tuleb lihtsalt kärpida ja nii kaua kuni mulle oli asi selge ja pidin talle terve puu üksi ette tegema, ta jäi rahule ja lasi jalga.
Ära tegime me naisega kaks rida. Üks rida võttis aega kuskil tund või veidi rohkem ja ma ütlen, see on ikka eriti sitt töö, üks rida on 7$, seega mitte midagi, tegin neli tundi tööd ja sain 14$. Esiteks ma ei saa seda raha enda kätte, vaid see läheb mul lihtsalt siin rendist maha, aga ega vahet polegi, nkn peaksin ma selle käest ära andma. Aga hea on see, et kui ei peaks apelsinide peal tööd olema, siis saame vähemalt sedagi teha, et kasvõi mingit rahagi saada.
Enamus teevad siin seda tööd vaid paar tundi, aga ma lasin kohe neli järjest, raske oli, aga mis seal ikka. Kõige hullemat vatti said käed okste lõikamisel, Üks käsi on ühest kohast täiesti paistes ja õhtul ei suutnud pottigi tõsta, sooned kõik valusad.
Ärkasin, tegin end korda, käisin pesus ja läksin lõunat tegema kööki, Mingi hetk lendas aga Brad kööki ja küsis mu käest, et kas ma Purne’ida tahan, et keegi on põllul ja õpetab mulle seda värki. Mis siis ikka, raha on vaja, eks ma siis tulen. Pühapäev on küll vaba päev, aga jah, olin nõus.Ütlesin, et söön lõuna ära ja siis kobin põllule. Sõin siis veidi, Panin lühkarid jalga, tennis varba otsa ja välja minek, Õues oli mingi 26 kraadi, ohh god kui palav on meil siin päeviti, päike ikka täiega keevitab.
Igaljuhul mida ma siis põllul tegin? Siin hästi palju väikseid viinamarja võrseid ja nende eest peame meie hoolt kandma. Käib see töö nii, et algul tõmbad käsitsi kogu umbrohu puu ümbert ära, siis hakkab pihta okste lõikumine, kaasas kanname me alati kahe paari oksa kääre, ühed väiksed, et väikseid oksi lõigata ja teised suured, et paksemaid oksi lõigata. Osad oskad on juba väga pikad, aga maad tuleb nad ikka lõigata. Süsteem on selles, et püü peab kasvama nii, et see näeb välja lõpuks nagu šhampuse klaas ja sees tühi. See oksi tuleb lõigata täpselt õigest kohas ja õigelt kõrguselt. Kõige tüütum oli umbrogu kitkumine puu ümbert, kuna puu ümber on kile ja seal oma korda tokid mis seda korralikult puu ümber hoiab. Esmalt kitkusime kogu rohu kile ümbert, siis tõstime kile ülese ja siis puu ümber ja siis alles oskad, ohhhh god.. Read olid väga pikad ja kõige lihtsam oli seda teha kahekesi, kuna siis ei pea ümber puu jooksma, üks ühelt poolt teine teiselt poolt. Lõpuks oli meil süsteem, et üks lõigub oksi ja teine kitkub umbrohtu ja nii kordamööda. Mina tegin seda tööd koos ühe aussi tädikesega, hästi tore naine ja ka tema tegi seda esimest korda.
Õpetas siis seda asja mulle Brad, ta tegi mulle isegi testi, et võtsime puu ette, mina pidin ütlema, milline on halb oks, mis tuleb üldse maha võtta ja milline on hea, mida tuleb lihtsalt kärpida ja nii kaua kuni mulle oli asi selge ja pidin talle terve puu üksi ette tegema, ta jäi rahule ja lasi jalga.
Ära tegime me naisega kaks rida. Üks rida võttis aega kuskil tund või veidi rohkem ja ma ütlen, see on ikka eriti sitt töö, üks rida on 7$, seega mitte midagi, tegin neli tundi tööd ja sain 14$. Esiteks ma ei saa seda raha enda kätte, vaid see läheb mul lihtsalt siin rendist maha, aga ega vahet polegi, nkn peaksin ma selle käest ära andma. Aga hea on see, et kui ei peaks apelsinide peal tööd olema, siis saame vähemalt sedagi teha, et kasvõi mingit rahagi saada.
Enamus teevad siin seda tööd vaid paar tundi, aga ma lasin kohe neli järjest, raske oli, aga mis seal ikka. Kõige hullemat vatti said käed okste lõikamisel, Üks käsi on ühest kohast täiesti paistes ja õhtul ei suutnud pottigi tõsta, sooned kõik valusad.
Eile õhtul sain siis teada, et lähen täna tööle apelsinide
peale. Väga hea, mingigi raha tiksub. Samamoodi kell seitse ajasin tagumiku
maast lahti ja läksin süüa endale kokku ajama.
Töökoht on meil siit 13 kilti eemal. Alustasime päeva siis jälle selle tüütu sorteerimisega, Kusjuures, halb on see, et mingi hetk on silmad nii sassis omadega, et sa ei saa aru kas liin liigub või sina liigud ja silme eest kõik virvendab. Esimesel päeval ma isegi peale tööd kui magama end sättisin, nägin unes mädanenud apelsineJ
Ühel hetkel käis kell ja me pidime minema pakkimise peale, seda asja kartsin ma kõige rohkem, kuna seal on täpselt nii, et sa teed viite asja korraga, sorteerid ja topid kuhugi midagi ja koristad ja sätid jne, mingi nobetate näppude voor vms. Mina ei teadnud midagi, kõik sätiti kuskile kohtadele, aga mida mina teen? Mina pidin mingi japsiga koos kuhugi minema. Ohh god, ma pidin hakkama kokku panema pappkaste, kuhu siise paneb masin apelsinid. Ütleme nii, et see töö oli huvitav, eriti alguses, aga kui ma sain aru kui kiiresti ma seda tegema pidin, siis sain aru, et nüüd minust saab asiaat, kes laseb nagu robot või duracelli jänes. Japs siis näitasin mulle kolm kasti ette kuidas need käivad, ütleme nii, et seal on korralik süsteem kuidas kiiresti seda teha. Mul oli ees kaks alust mille peale olid üle kahe meetrised virnad pappi. Käib see nii, et mul kaks lauda, ja laudade peal on kaks erinevat sorti pappi.. Algul tuleb kokku panna üks pappkast, siis võtta teine sort papp, see täpselt õige süsteemiga lahti teha ja panna see teisele kastile ümber, algul ühtepidi, siis teisipidi ja muudkui ladusin neid tädikesele ette, tema muudkui ladus need kastid masinasse mis siis ise paneb apelsinid kasti ja kasti samuti. Kui sa suudad selle kasti kokku panna alla kümne sekundi, siis oled sa väga tubli, kui läheb üle kümne sekundi siis kao parem apelsini sortimise peale tagasi. Reaalselt ma arvan, et ma tegin neid kaste täna kokku pea tuhat või siis veidi enam. Terve aluse tegin ma täitsa ära, ja teisest omakorda veerand. Ütleme nii, et mu käed peale seda olid niiiiii haiged, et seda ei anna ka mitte kommenteerida. Seda tööd tegin ma kaks tundi, siis läksime lõunale, siis uuesti sorteerima ja siis uuesti pakkima ja siis uuesti sorteerima kuni päeva lõpuni. Apelsinid ise on väga rasked, seega ka see teeb kätele päris valusalt haiget. Vaja on nüüd vaid harjuda kuni mul kenad musklid tekivadJ
Oehh, homme jälle tööleJ Kõige rohkem loodan ma siiski saada tööd jälle pappkastide peale, sest see on kõige huvitavam minu jaoks, raske on küll, kuna käed on koguaeg üleval ja sa pead end liigutama nagu kuradi asiaat, selg higistab täiega, aga pole hullu, selle tööga liigub aeg ka kiiresti. Meil kõigil on seal klapid kõrvas, kuulame muusikat ja teeme tööd, kõik käib meil tantsusammulJ
Vähemalt meil lubatakse oma muusikat kuulata ja keegi ei karju kõrva, et liiguta ennast kiiremini:D
Aga ilusat õhtut või päeva kõigile ja järgmise korraniJ
Töökoht on meil siit 13 kilti eemal. Alustasime päeva siis jälle selle tüütu sorteerimisega, Kusjuures, halb on see, et mingi hetk on silmad nii sassis omadega, et sa ei saa aru kas liin liigub või sina liigud ja silme eest kõik virvendab. Esimesel päeval ma isegi peale tööd kui magama end sättisin, nägin unes mädanenud apelsineJ
Ühel hetkel käis kell ja me pidime minema pakkimise peale, seda asja kartsin ma kõige rohkem, kuna seal on täpselt nii, et sa teed viite asja korraga, sorteerid ja topid kuhugi midagi ja koristad ja sätid jne, mingi nobetate näppude voor vms. Mina ei teadnud midagi, kõik sätiti kuskile kohtadele, aga mida mina teen? Mina pidin mingi japsiga koos kuhugi minema. Ohh god, ma pidin hakkama kokku panema pappkaste, kuhu siise paneb masin apelsinid. Ütleme nii, et see töö oli huvitav, eriti alguses, aga kui ma sain aru kui kiiresti ma seda tegema pidin, siis sain aru, et nüüd minust saab asiaat, kes laseb nagu robot või duracelli jänes. Japs siis näitasin mulle kolm kasti ette kuidas need käivad, ütleme nii, et seal on korralik süsteem kuidas kiiresti seda teha. Mul oli ees kaks alust mille peale olid üle kahe meetrised virnad pappi. Käib see nii, et mul kaks lauda, ja laudade peal on kaks erinevat sorti pappi.. Algul tuleb kokku panna üks pappkast, siis võtta teine sort papp, see täpselt õige süsteemiga lahti teha ja panna see teisele kastile ümber, algul ühtepidi, siis teisipidi ja muudkui ladusin neid tädikesele ette, tema muudkui ladus need kastid masinasse mis siis ise paneb apelsinid kasti ja kasti samuti. Kui sa suudad selle kasti kokku panna alla kümne sekundi, siis oled sa väga tubli, kui läheb üle kümne sekundi siis kao parem apelsini sortimise peale tagasi. Reaalselt ma arvan, et ma tegin neid kaste täna kokku pea tuhat või siis veidi enam. Terve aluse tegin ma täitsa ära, ja teisest omakorda veerand. Ütleme nii, et mu käed peale seda olid niiiiii haiged, et seda ei anna ka mitte kommenteerida. Seda tööd tegin ma kaks tundi, siis läksime lõunale, siis uuesti sorteerima ja siis uuesti pakkima ja siis uuesti sorteerima kuni päeva lõpuni. Apelsinid ise on väga rasked, seega ka see teeb kätele päris valusalt haiget. Vaja on nüüd vaid harjuda kuni mul kenad musklid tekivadJ
Oehh, homme jälle tööleJ Kõige rohkem loodan ma siiski saada tööd jälle pappkastide peale, sest see on kõige huvitavam minu jaoks, raske on küll, kuna käed on koguaeg üleval ja sa pead end liigutama nagu kuradi asiaat, selg higistab täiega, aga pole hullu, selle tööga liigub aeg ka kiiresti. Meil kõigil on seal klapid kõrvas, kuulame muusikat ja teeme tööd, kõik käib meil tantsusammulJ
Vähemalt meil lubatakse oma muusikat kuulata ja keegi ei karju kõrva, et liiguta ennast kiiremini:D
Aga ilusat õhtut või päeva kõigile ja järgmise korraniJ
 |
| Kõik need kastid on paksult apelsine täis ja seda on veel vähe:D |
 |
| Nendesse kastidesse lähevad meie just sorteeritud apelsinid. |
 |
| Njommmm |
 |
| Sellel liinil käib meie töö. |
Ja muide alati peale tööd saame kaasa võtta koju nii palju apelsine kui me tahame. Kapi pealne apelsine täis nüüd:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar